5.20 ja elu maitse July 25, 2005

Võib olla olete kohkunud sellest, mis toimub siin ja võib olla on teil
põhjustki. Lihtinimene aga käib edasi tööl ja mis tal muud üle jääbki.
Muslemid aga kurdavad, et nüüd vaadatakse veel rohkem neid metroos igaüht nagu kahtlusalust ja rassism levib jälle vuhinal. No aga ei saa minagi
parata, et alati kui keegi mustem inimene suure kotiga vagunisse [...]

the city loves July 21, 2005

Iga päev läheb aga varem pimedamaks, sest sügis ei ole kaugel. Siiski
püüdsime veel viimaseid kuumi kiiri ja läksime pühapäeval brightonisse
suvitama. I ütleb kategooriliselt kell 8 hommikul tõuseme üles ja 9
istume autosse! Läksime siis oma väikese perega mere äärde. Üks oli 2 tundi
maganud, sest tuli öösel töölt, teine pidi juba sama päev olema kell 2
tagasi londonis, [...]

United We Stand July 16, 2005

Lubage ma räägin teile, kuidas on olla töötu tüdruk londonis. Algul sa
mõtled, et oskad keelt ju küll ja ei ole kusagilt zimbabwe oja kaldalt
lennukile istunud ja et no mingit tööd ikka ju saad. Siis aga jõuavad
kätte päevad, mil saadad laiali kümneid CVsid igale poole, kes kuulutuse
järgi urgently ettekandjaid ja muu töö tegijaid vajavad. Ilmselt siiski
mitte [...]

my new family July 12, 2005

Ei ole kerge siin doveri valgete kliffide vahel. Elame siin kõik brasiillased ja meie n-ga koos nagu päkapikud ühes majas. Sada meetrit eemal on tower bridge ja muud hiinlaste lõbustused. Ütleme, et ilm on ülisoe ning metroos ei ole väga hea olla, kuid vähemasti töötab mõne liini vagunites ikka konditsioneer, pariisis seda ei mäleta. Ja [...]

the day after the attack July 9, 2005

Tere kodused,
kõik on korras. elan siin nende lahkete brasiillaste keskel ja ajalehtedes
on pildid vigastatud inglastest. kuid kõik ütlevad ah, me oleme nende
IRA pommidega juba harjunud, mis see ikka uut on! metroorongid on tühjad,
kuid töö otsimine alga!
mõtlen, et teil on seal maasikad ja muu päike.